Regilaul on samuti eesti luule. Küsimusi Ruth Mirovile 75. sünnipäeva puhul
2003; Estonian Literary Museum Scholarly Press; Volume: 23; Linguagem: Estoniano
10.7592/mt2003.23.mirov
ISSN1406-9938
Autores Tópico(s)Diverse Musicological Studies
ResumoParimuslik, suuline kultuur umbritseb meid koikjal. Minul, nagu ehk enamikul minuaegsetel ja nuudsetel lastel, algas rahvaluulest osasaamine muinasjuttude lugemise voi ettelugemisega, niisiis juba kirjakultuuri kaudu. Traditsioonilisi puhi, eriti joule ja lihavotteid, on meie peres aga alati peetud, ka siis, kui need noukogude ajal keelatud olid. Meie pere kolis 1937. aastal Viljandist Nommele. Samal aastal hakkasin oppima Kivimae algkooli teises klassis. Maletan, et suurel vahetunnil ja pidude ajal mangisime koolis alati ringmange. Nomme laste sopruskonnas osati uldse tohutult mange, sealhulgas palju parimuslikke. Neid mange ei opetanud meile vanemad inimesed ega opetajad, vaid nende oskamine tuli kuidagi iseenesest. Uhiselt kaisime ka mardija kadrisandiks. Minu pohjalikum kokkupuude rahvaliku laulu ja pillimanguga toimus sojaajal ja esimestel sojajargsetel aastatel maal. Et linnas oli sel ajal toiduga aarmiselt kehv, saadeti lapsed suveks maale kosuma. Mina olin suviti kostil isa kolme venna ja viie oe taludes, mis asusid Johvi umbruses. Arusaadavalt tuli maal tood teha – kasivoi hoburehaga heina riisuda ja rukkivihke siduda. Koos taditutardega kaisime ka koha-
Referência(s)